EST

Arengukava

Missioon

Iisaku piirkonna (kihelkonna) ajaloo kaudu Ida-Virumaa eestlaste ning teiste maakonnas elavate rahvaste identiteeti ja lõimumist kajastava kultuuripärandi säilitamine ning eksponeerimine. Vaimsete ühisväärtuste rõhutamisega aidata kaasa maakonna elanikkonna jätkuvale sulandumisele Eesti ühiskonda.

Muuseum loob paremad võimalused venekeelse elanikkonna integreerumiseks Eesti ühiskonda, tutvustades eestlaste kultuuritraditsioone ja rahvapärandit läbi erinevate väljapanekute, pedagoogiliste ürituste ja uurimistööde.

Pakkuda nii sise- kui välisturistile kaasaegset kultuuriturismi, kaasajastades pidevalt muuseumi ekspositsiooni nii tehniliselt kui sisuliselt poolelt.

 

2. Visioon

Iisaku Muuseum kui omapärane ja kaasaegne multifunktsionaalsete tegevusvõimalustega turismi-, haridus- ja kultuuriasutus, mille populaarsus nii sise- kui välisturistide hulgas pidevalt kasvab. Iisaku Muuseum on turistile kergesti leitav (reklaam, suunaviidad, avatus).

Muuseum kui tõsiseltvõetav akadeemiline meelelahutusasutus, mis pakub Ida-Virumaa kultuuripärandiga seotud kultuuriprogrammi erinevatele vanuselistele ja soolistele sihtgruppidele.

Iisaku Muuseumi kogud on hästi süstematiseeritud, tagades nende kergesti leitavuse, kasutatavuse ja esitatavuse.

Iisaku Muuseumi meeskond on ühtne, töötades ühiste eesmärkide nimel (muuseumi maine, külastatavuse, kvaliteedi parandamine).

Koostöö tegemine teiste muuseumide, mälu- ning teadus- ja arendusasutustega, parandamaks seeläbi pakutavate muuseumiteenuste kvaliteeti.

Läbimõeldud lähenemine haridusasutustele; pakutavate pedagoogiliste programmide mitmekesistamine ning atraktiivsemaks muutmine. Avatus õpilastepoolsetele soovidele.

Töötajad on kompetentsed, muuseum suudab teenindada edukalt erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit külastajaid.

3. Eesmärgid

3.1. Iisaku Muuseumi missiooniga seotud museaalide kogumine ja säilitamine:

- säilikute arv aastaks 2018 on u 34000;
- museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilivuse.

3.2. Muuseumikogude eksponeerimine püsi- ja ajutistel näitustel:

- aastas korraldada vähemalt 1 muuseumi enda kogudel põhinevat ajutist näitust;

- 2018. aastaks on lisandunud vähemalt 6 uut püsiekspositsiooni stendi.

3.3. Kogude tutvustamine muuseumitundide, külastajaprogrammide, muuseumi väljaannete ja interneti kaudu:

- regulaarselt korraldatakse pedagoogilisi programme ja muuseumitunde, mille kava on muuseumi kodulehel üleval;

- aastas ilmub vähemalt üks trükis, kus avaldatakse töid Ida-Virumaa lokaalajaloost ning koduloost;

- muuseumi koduleht pakub adekvaatset infot muuseumi sisulise poole kohta.

3.4. Kõrvalhoone (Tartu mnt. 49, Iisaku) renoveerimine ning avamine külastajatele:

- majanduslike olude paranedes võtta kasutusele teise maja remonditud ruumid (kõrvalhoone renoveerimise detailprojekt valmis 2014.a).

- haljastada kõrvalhoone taga asuv „lohk” ning rajada sinna välipaviljon väliprogrammide läbiviimiseks koos piknikukohaga – 2016. aasta suveks.

3.5. Näitusesaalide kaasajastamine:

- hankida puuteekraanid, mida on võimalik kohandada ekspositsiooni teemaga;

- loodusetoas värskendada Alutaguse piirkonda puudutavad stendid;

- eksponaate tutvustavad tekstid asendada mitmekeelsetega.


4. Põhitegevused

4.1. Üldiselt

Iisaku ümbruskonda puudutavate materjalide kogumine, tulemite registreerimine, kirjeldamine, konserveerimine ja säilitamine. Kogutud museaalide eksponeerimine, näituste, konverentside, õppetundide jt ürituste korraldamine. Trükiste väljaandmine ning uurimistööde juhendamine ning koostamine.

4.2. Kogumistöö

4.2.1. Olukord

Kogude suurus seisuga 1.01.2015 oli 33121 museaali. Kogude üldine seisukord on rahuldav. Kogude haldamise eest vastutab peavarahoidja.

Kogumistöö toimub peamiselt muuseumisse jõudnud eraisikute info alusel. Põhiline kogumistöö langeb kokku ajutiste näituste koostamisega, milleks kaasatakse Iisaku ümbruskonna elanikke (teavitustöö kohalikes lehtedes), kes sageli otsustavad ajutistele näitusele antud eksponaadid annetada muuseumile. Eelistatult kogutakse dokumente ja fotosid, kuna need vajavad vähem säilituspinda. Haruldaste esemete võtmine toimub vaatamata nende seisukorrale. Eelistatakse esemeid, milledega kaasnevad lood nende kasutamise kohta. Lastele korraldatavale õppetööle mõeldes täiendatakse muuseumi abikogusid.

4.2.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Muuseumi kogumistöö peamiseks probleemiks on hoiupinna ja -tingimuste kesine olukord. Hoiuruume on vähe/olemasolevad on täis ning tingimused neis on rahuldavad, et mitte öelda halvad.

Ohuks on ajalooliselt väärtuslike esemete müümine või hävitamine nende valdajate poolt, kes sageli ei mõista enda valduses oleva vanavara tõelist väärtust.

4.2.3. Tegevuskava

4.2.3.1.Tänase finantseerimise korral

Meedia abil selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas, et päästa olulist osa Iisaku kihelkonna ajaloopärandit hävimisest.

Enne kogusse võtmist konkreetse eseme väärtuse ja sobivuse hindamine vastavalt muuseumi spetsiifikale.

Senise kogumistöö jätkamine.

Saksa okupatsiooni ja nõukogude perioodi kogumine.

4.2.3.2.Optimaalse finantseerimise korral

Püsiekspositsiooniga harmoneeruvate esemete soetamine. Museaalide otstarbekam paigutamine tänu kaasaegsematele hoiuriiulitele.

Esemete, mida erinevatel põhjustel kogudesse võtta ei saa, fotografeerimine ja dokumenteerimine.

4.2.4. Tulemus

4.2.4.1.Tänase finantseerimise korral

Oleme võimelised omandama finantsvahendite eest mõningaid ekspositsiooniga haakuvaid esemeid; põhirõhk lootusel, et annetuseks pakutakse sobivaid objekte.

Ruumipuuduse tõttu loobume paljudest pakutavatest esemetest.

4.2.4.2.Optimaalse finantseerimise korral

Koostame tervikliku museaalidekogu Iisaku kihelkonna ajaloo- ja

kultuuripärandist.

Olemasolevad museaalid on hoiustatud viisil, mis tagavad nende võimalikult pikaealise säilivuse.

4.3. Kogutud tulemite kirjeldamine, konserveerimine ja säilitamine

4.3.1. Olukord

Fondihoidlate pindala on 76m². Hoidlad on varustatud esmase fondimööbliga. Säilitamistingimused on tugevalt sõltuvad välistemperatuurist, kokkuvõttes võib tingimusi pidada rahuldavateks. Murekohaks on muuseumihoone abihoones asuvad museaalid, mille säilitamistingimused on halvad.

Fondihoidlates on olemas tuletõrjesignalisatsioon; signalisatsiooniga on tagatud ka säilikute turvalisus.

Hoiuruumid paiknevad katusekambrites. Hoidlate kliimat on raske kontrollida; peamiseks soojaallikaks on keskküte, kuid paljudest fondihoidla ruumidest puudub küte hoopiski. Temperatuur ja niiskus on kiiresti muutuvad.

Kahjureid levib vähe; tekstiil on kaitstud koitõrjevahenditega.

Konserveerimisvõimalus muuseumil puudub, konserveerimisteenust oleme senini tellinud SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut, kuid seoses üleminekuga vallamuuseumiks 2013.a, tuleb konserveerimise eest muuseumil tasuda oma vahenditest, kuid selleks puuduvad ressursid. Sissevõetavad museaalid puhastame võimaluste kohaselt koha peal.

Kogutud tulemid registreeritakse programmis MUIS (sellega tegeleb peavarahoidja)

4.3.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Kogutud tulemite kirjeldamisel on piiranguks tööjõu vähesus ja MUISi ülesehitus. Konserveerimise kõige suuremaks probleemiks on vastavate ruumide ja oskuste puudumine.

Probleemiks on hoidlate pinna puudus. Hoidlates ei ole võimalik reguleerida temperatuuri ega niiskust.

Ohuteguriks on museaalide säilivuse tagamine. Museaalidele kipuvad aegajalt liiga tegema riide- ja puukoi.

Piirang: puuduvad rahalised vahendid hoidlate kaasajastamiseks.

4.3.3. Tegevuskava

4.3.3.1.Tänase finantseerimise korral

Võimaluste piires uue fondimööbli soetamine

Museaalide säilitustingimuste parandamine käepäraste vahenditega.

Kõik olemasolevad museaalid on MUIS-is arvele võetud; uued esemed võetakse arvele nende lisandumisel muuseumi kogudesse.

4.3.3.2.Optimaalse finantseerimise korral

Hoidlate pinna laiendamine kõrvalasuva hoone (Tartu mnt 49) II korruse baasil ning konserveerimisruumide sisseseadmine projektide ja toetuste abil.

Põhihoone hoidlate kaasajastamine.

4.3.4. Tulemus

4.3.4.1.Tänase finantseerimise korral

Tagatud on tuleohutus, turvalisus ja museaalide üldine säilimine.

Senist hoidlapinda kasutatakse võimalikult optimaalselt, et vältida museaalide vigastamist.

Kahjustatud esemed kantakse maha vastavalt muuseumiseadusele.

4.3.4.2.Optimaalse finantseerimise korral

Töötajad saavad vajaliku erialase koolituse.

Hoidlates on olemas niiskusekogujad ning säilitamistingimusi võib hinnata mõistega

„hea“.

Olemas on ruum(id) sissevõetavate esemete puhastamiseks ja konserveerimiseks.

4.4. Eksponeerimine

4.4.1. Olukord

Ekspositsiooni üldpind on 328m². Eksponeeritud on 1647 eset.

Aastal 2014 külastas muuseumit 8381 inimest, neist välismaalasi ca 1,3%.

Muuseumi peamajas on eksponeeritud seitse teemat. Saalis tutvustatakse Ida-Virumaa esiajalugu, Iisaku piirkonnas elanud vadjalasi, venelasi ja poluvernikuid. Saalist lähtuvates tubades on esitatud talupoegade majandustegevust ja olmet, käsitööd, haridust, tuletõrjet ja loodust tutvustavad ekspositsioonid. Teisel korrusel on 20. sajandi alguse ametniku ja koolijuhataja korter.

Ajutiste näituste väljapanekute eksponeerimine toimub muuseumi teise maja remonditud osas (suveperioodil), peahoone kaminasaalis (talveperioodil) ja alates 2015.a peahoone trepigaleeris.

Kajastamata on meie piirkonda puudutanud sõjad ning nende mõju siinse piirkonna arengule, samuti kolhoosikorra aastad.

4.4.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Olemasolev ekspositsioon vajab uuendamist ja kaasajastamist tehnilisest küljest. Püsiekspositsioonis peaks enam kajastust leidma ka Iisaku lähiümbruse kultuurilugu.

Ekspositsioonipinna laienemist takistab kõrvalhoone remontimata osa. Probleemiks on rahaliste vahendite nappus. Renoveerimise ärajäämine ohustab muuseumi allajäämist omavahelises konkurentsis. Samuti ei saa sellises olukorras kõrvalhoonet kütta ja seetõttu talviseid näitusi seal korraldad.

4.4.3. Tegevuskava

4.4.3.1.Tänase finantseerimise korral

Võimaluste piires püsiekspositsiooni kaasajastamine vastavalt muuseumi missioonile. Lisanduksid Iisaku kihelkonna kultuurilugu tutvustavad stendid.

Teematubade väljapanek jääb suures plaanis muutmata, kuid lisaks eestikeelsetele tekstidele lisame eksponaatidele ka vene ja inglise keelsed tekstid.

Noorte kaasamine muuseumi tegemistesse.

4.4.3.2.Optimaalse finantseerimise korral

Väljapanekuid täiendavad puuteekraanidel esitatud teemakohased programmid.

Mitmete stendimaterjalide väljavahetamine.

Teise maja renoveerimise korral sisustada kõrvalhoone uute püsiekspositsioonidega. Kajastamist leiaks kaasaegsemad väljapanekud, alates Kaitseliidu ajalugu käsitleva ekspositsiooniga ja lõpetades 1960-ndate aastate korteriga. Lisanduksid ruumid pedagoogiliste programmide läbiviimiseks.

4.4.4. Tulemus

4.4.4.1.Tänase finantseerimise korral

Eesti, inglise või vene keelt mõistev külastaja saab muuseumielamuse ka ilma giidi abita.

Uute püsiekspositsioonide rajamine raskendatud.

Oleme avatud aastaringselt.

4.4.4.2.Optimaalse finantseerimise korral

Muuseum on kaasaegne kultuuriturismi pakkuv asutus, kus on olemas tehnoloogilised võimalused väljapanekute mitmekesistamiseks.

Lisaks vanematele sajanditele on soliidselt esindatud ka 20. sajandi II poole olulisemad arengufaktorid Iisaku kihelkonnas. Ekspositsioon on kaasajastatud.

Kõrvalhoone on külastajatele aastaringselt avatud ning hoone temperatuur on ka talvel vähemalt 18 kraadi. Lisandunud on ruumid pedagoogiliste ürituste läbiviimiseks.

4.5. Külastajatele suunatud tegevused

4.5.1. Olukord

Külastajale pakutakse peale püsiekspositsiooni vaatamise veel erinevaid

tegevusi, millest suurema osa moodustavad pedagoogilised programmid ning

ajutised näitused.

Vastavalt näituse temaatikale lisanduvad samateemalises muuseumitunnid.

Aastal 2014. toimus 80 haridusprogrammi ning 14 mitmesugust muud üritust. Kahjuks peame praegu tihti teisaldama põhiekspositsiooni, et teha ruumi hariduslike programmide läbi viimiseks, kuna puuduvad eraldi ruumid selleks tarbeks.

Muuseumi kaminasaalis on alates 2014.a sügisest keskküte, mis võimaldab ka külmal perioodil üritusi ja väiksemaid pedagoogilisi programme läbi viia.

Toimub traditsiooniline Iisaku külalaat – aleviku suurimaid rahvaüritusi.

Maikuus toimub muuseumiöö – tasuta meelelahutus muuseumis kuni hiliste

õhtutundideni.

Uurijale on tagatud tööarvuti ning võimalus tutvuda soovitud säilikutega. Lisaks juhendaja abi säilikute kasutamiseks ja vajaliku info leidmiseks. Kodu-uurijate ja õpilaste kodu-uurimuslike tööde juhendamine.

Külastuse meeldejäävuse parandamiseks, on sisustaud nurk, kus on võimalik end pildistada poluvernikute rahvariiete fototaustal.

4.5.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Suuremate gruppide korral puudub võimalus pedagoogilisi programme läbi viia.

Külastajatel puudub võimalus püsiekspositsiooni külastades asju järele proovida; st puudub käelise tegevuse igapäevane võimalus.

Muuseumi asukoht on suurtest keskustes suhteliselt kaugel, mis tähendab külastajatele suuremaid transpordikulusid – seetõttu külastajaid muuseumisse raskem saada.

4.5.3. Tegevuskava

4.5.3.1.Tänase finantseerimise korral

Muuseum seisab hea püsiekspositsiooni korrasoleku eest.

Iga aasta korraldame vähemalt 6 ajutist näitust.

Nii lastel kui täiskasvanutel on aastaringselt võimalik osa võtta erinevatest pedagoogilistest programmidest, alates jõulutraditsioone puuduvatest lõpetades sukapaela punumisega. Pedagoogiliste programmide mitmekesistamiseks teeme koostööd Iisaku Päästekomando ja Iisaku Looduskeskusega.

Jätkub rahvaürituse ehk külalaada korraldamine, mis on muuseumi üks paremaid reklaamimise ning positiivse elamuse pakkumise võimalusi, samuti muuseumiöö traditsioon.

4.5.3.2.Optimaalse finantseerimise korral

Täiendada muuseumi abikogu vahenditega, mis võimaldaksid pakkuda külastajatele rohkem käelist tegevust. Audio-video süsteemide paigaldamine olemasolevate etnograafilistest tegevustest filmide vaatamiseks.

Teise maja kasutuselevõtuga täieneb ruumilahendus, mis võimaldab pedagoogilisi programme läbi viia ilma püsiekspositsiooni teisaldamata.

4.5.4. Tulemus

4.5.4.1. Tänase finantseerimise korral

Külastaja meelt lahutavad püsiekspositsioon, ajutised näitused, pedagoogilised programmid ning kord aastas toimuv muuseumi poolt korraldatav kodu-uurijate konverents, külalaat ja muuseumiöö. Külastaja saab soovi korral osta suveniire, mis Iisaku Muuseumit hea sõnaga meenutama paneb ning lisaks on võimalik pildistamine poluvernikute fototaustal.

4.5.4.2.Optimaalse finantseerimise korral

Teise maja renoveerimise järel on lahenenud ruumide probleem pedagoogiliste

ürituste läbiviimiseks.

Audio-video süsteemid võimaldavad soovijail vaadata olemasolevaid filme etnograafilistest tegevustest.

Külastajatel on soovi korral võimalus omal käel proovida erinevaid ajaloolisi töövõtteid.

4.6. Uurimustöö ja uurimuste publitseerimine

4.6.1. Olukord

2014. aastal ilmus Iisaku Muuseumi kirjastusel 4 erinevat publikatsiooni: Kodu-uurija Alli Vetekaja ja tema talletatud vaimne pärand (344 lk),Kalevipoeg Ida-Virumaal (90 lk), Iisaku muuseumi infovoldik (venekeelne) ja Rahvariide töövihiku kordustrükk.

01.jaanuari 2015.a seisuga on ilmunud Iisaku lood seitse osa, sarjas „Ida-Virumaa suuri kodu-uurijaid“ on ilmunud neli trükist, „Iisaku Muusem 35“, „Iisaku Muuseumi Toimetised I“, kohalike poluvernikute ajaloolist eluolu tutvustav uurimus „Iisakumaa poluvernikud” ja poluvernikute pulmatraditsiooni tutvustav lauamäng ning „Kalevipoeg Ida-Virumaal“. Koostöös Päästeametiga on ilmunud töövihik, mida on edukalt kasutatud vastavasisulistes pedagoogilistes programmides. Samuti on ilmunud rahvariideid ja rahvuskultuuri tutvustav töövihik (see sai teoks tänu Integratsiooni Sihtasutusele). Uurimustöid avaldatakse võimaluste piires kohalikus lehes „Meie keskel”.

Muuseumi töötajatest tegutseb aktiivse uurimustööga pedagoog, kes juhendab ka mitmeid uurijaid.

Igal aastal toimub vähemalt üks kodu-uurijate konverents, kus ettekandmisele tulevad Ida-Virumaa ajaloo- ja kultuuripärandit puudutavad teemad.

4.6.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Rahaliste vahendite nappus

Tööjõu puudus (ainult 3 töötajat!!!)

4.6.3. Tegevuskava

Uurimistegevuses kasutada rohkem Tartu ja Tallinna ülikoolide õpilasi.

Teha võimalikult paljud kohalikku ajaloopärandit puudutavad materjalid huvilistele kättesaadavaks.

Uurimistööde avaldamiseks jätkata väljaande „Iisaku Muuseumi Toimetised“ väljaandmist. („Iisaku lood VIII“ ilmub 2016.a)

2015.a ilmub Iisaku Muuseumi toimetised II osa ja „Iisaku pärandkultuuris“ ilmub 2016.a.

Teha koostööd meie piirkonna ajaloolaste ja kodu-uurijatega.

4.6.4. Tulemus

Iisaku Muuseum on arvestatav teadusasutus Ida-Virumaal, pakkudes teadmistealast konsultatsiooni nii kesk- kui ülikoolidele.

Ilmub teaduslikult kaalukas kogumik „Iisaku Muuseumi toimetised II“, mis kätkeb endast Ida-Virumaad puudutavaid ajalooalaseid uurimusi. Samuti ilmub ümbruse pärandkultuuri tutvustav trükis sõnas ja pildis.

Muuseumitöötajate ja nende poolt juhendatavate tööd ilmuvad võimaluse ka teistes teaduslikes ajakirjades.

4.7. Ajutised näitused

4.7.1. Olukord

2014. aastal korraldasime 15 ajutist näitust, millest 8 toimus muuseumi ruumides ja 7 väljaspool oma muuseumit.

Ajutistest näitustest 5 olid sissetoodud näitused.

4.7.2. Probleemid, ohutegurid, piirangud

Ei saa eksponeerida hinnalisi esemeid, puuduvad turvakapid.

Kõrvalmajas asuva näitustesaali kütmiseks raha puudub.

4.7.3. Tegevuskava

Näituste mitmekesistamine.

Korraldada ajutisi näitusi ka väljaspool oma ruume.

4.7.4. Tulemus

Aastaks 2019.a on Iisaku Muuseumist saanud koht, kust erineva kultuuri- ja maitsemeelega külastajad leiavad mitmesugustelt väljapanekutelt just endale meelepärase.

Muuseumi ajutisi näitusi saab osaliselt vaadata ka teistes Ida-Virumaa paikades.

 

5. Abitegevused

5.1. Teenused

Esimese korruse fuajees on võimalik soetada muuseumi väljaandeid (erinevad trükised) ning erinevaid suveniire.

Teenuste müük vastavalt hinnakirjale:

  • koopia tegemine A4 0,20 € / lk

  • skaneerimine koos väljatrükiga 1,30 € / lk

  • skanneeritud materjali salvestamine muuseumi infokandjale 1,30 €

  • skanneeritud materjali salvestamine tellija infokandjale 0,65 €

  • museaali kogust väljatoomine, kohapealne materjaliga tutvumine 0,35 €

  • digifoto esemest 0,65 € / tk

  • uurimustööde koostamisel hind kokkuleppel

5.2. Ruumide üürimine

Kaminasaali üürimine – 4,00 €/ tund

Kaminasaali kasutamine koos esitlustehnikaga – 10 €/tund


6. Finantseerimine

2014.a alusel:

Riigilt 56594 (tegelik kulu 76086,14), omatulu plaan 4000 (tegelik 6747,60).

2015.a on riigipoolne toetus 65365 eurot.

Teise maja renoveerimise järel selle kasutusele võtmisel suureneb majanduskulu veelgi, sest teine hoone vajab ka kütmist ja korrashoidmist.

6.1. Eelarve

Eesmärk omatulude suurendamine. Omatulude läbi saab finantseerida muuseumi mitmekülgsemaks muutmist, kaasajastamist, erinevaid konkursse, uurimusi jne.

Projektid ja toetused – muuseumi arengu teenistuses.

6.2. Projektid

Ekspositsioonide uuendamise ja kaasajastamise peamise finantseerimise allikana näeme projektide koostamist. Projektidega tuleks finantseerida puuteekraanide saamist ja programmeerimist, stendide uuendamist, loodustoa interjööri uuendamist, uute ekspositsioonide rajamist, pedagoogiliste programmide läbiviimiste.

 

Koostasid: Marika Karja

Liivi Mölder

Anne Nurgamaa

Lisad:

1. SWOT analüüs

TUGEVUSED

- väärtuslik ajaloolisetnograafiline kogu;

- looduskaunis asukoht;

- lähedus EL-i piirile;

- konkurentsivõimelised näitused.

- oleme Ida-Virumaa turismiklastri liige

- asfalteeritud parkla bussidele, autodele

- kompetentsed töötajad

- piirkonna ainus muuseum, kus nii rikkalikult eestlaste rahvakultuuri eksponeeritud

NÕRKUSED

- hooned vajavad renoveerimist;

- kohati vananenud ekspositsioon;

- muuseumi territoorium ei ole lõpuni välja arendatud;

- museaalide ebarahuldavad säilitamistingimused;

- ruumipuudus, kõrvalhoone remontimata;

VÕIMALUSED

- kaasaegsema väljapaneku loomine;

- Ida-Virumaad külastatavate turistide arvukuse kasv;

- looduse ja kohaliku keskkonna atraktiivsuse kasutamine;

- EL-i kultuuripoliitikast osasaamine;

- erinevate ühenduste, turismiorganisatsioonide ja erasektori kaasamine muuseumitöösse;

- vabatahtlike kaasamine;

- läbi omatulude suurendamise uute arendusprojektide läbiviimine;

- innovatiivse lähenemise juurutamine.

-koostöö Iisaku Päästekomando, Iisaku Looduskeskuse ja Peipsiäärsete turismiettevõtete, teiste muuseumite, teadusasutuste ja koolidega

OHUD

- külastatavuse hooajalisus;

- muuseumikompleksi laienemise korral raske tasuda majandamiskulusid;

- muuseumitöö vähene hindamine avalikkuse/üldsuse poolt;

- alafinantseerimine, mis teeb võimatuks kiire arengu;

- sponsorite vähesus.

 

2. Lühiülevaade ajaloost

2.2. Kronoloogia

1975 - muuseumi asutamine perekond Vardja poolt Iisaku Keskkooli koduloomuuseumina

1983 - muuseumi ekspositsioonide valmimine ja pidulik avamine

1997 – muuseumi minek koolilt üle Iisaku vallale

1998 – muuseumist sai Ida-Viru maakonnamuuseum e riigimuuseum

2002 – valmis näituste saal teises majas

2003 – teine hoone sai täielikult muuseumi omandisse

2013 – Iisaku Muuseum läks valla alluvusse

2013 - renoveeriti peamaja lõunaseina otsaviil

2014 – valmis teise hoone renoveerimise lõpuleviimiseks detailprojekt, asfalteeriti muuseumi juures olev parkla, peahoone keskkütte süsteemi tasakaalustamine (renoveerimine)

  
INFO KIOSK Ekspositsiooni Tuur Üritused/Näitused Haridusprogrammid Pildi Ait Uudiste Sahver Koduuurimused Kaubatänav Sõprade Selts Projektid