Trükised

Iisaku lood III 2007.a

Terje Ulst, Saima Jürman

Kersti Karp	Vaikla kooli ajalugu
Triinu Arm	Varesmetsa kool (1842/52-1959)
Ilmar Lilleorg	Jõuga kooli ajaloost
Oskar Otsman	Oskar Otsmani mälestused Hanseni koolist
Adele Raiend	Mälestusi Täriwere ministeeriumikoolist

Iisaku lood I 2005.a

Helend Peep	Iisaku näitemängu tegevusest 1905-1940
Juudith Kulvere	Iisaku ja näitemäng
Laine Nimvitski	Iisaku segakoor 1868-1996
Karl Karp	Ülestähendusi ja mälestusi Iisaku piimaühingu tegevusest
Alli Vetekaja	Rahvameditsiin

Iisaku lood V 2009.a

H. Peep. Vaikla (Porskovo)	Maatulundus-Klubi tegevusest 1930,-1940.aastatel
Karl Karp	Mõnda kodukoha minevikust ja eluviisidest
Karl Karp	Meenutusi koduküla ühiskondlikust elust
Vilma Proodel	Roostoja küla ajaloost

Iisaku lood VI 2010.a

Karl Karp	Ülevaade Iisaku ümbruskonna kolhooside tegevusest aastatel 1949-1958
Salme Reiska	Nõmme Kõrtsi ajalugu
Oskar Surva, Henrich Malm, Meeme Kask	Iisaku ja tema postisajand
Allan Bogdanov	Iisaku Vabatahtlik Tuletõrje Komando 50

Iisaku lood VII 2011.a

Ülo Palmet	Mälestusi Lapsepõlvest ja Siberi aastatest
Silvia Koppel	Need aastad ei unune
Maie Leuska	Kaks korda siberimaale
Salme Sabalotny	Meenutusi möödunust 1941-1956
Aili Karp-Pärnamägi	Mälestused Silvia Pihlak meenutab
Helgi Väljaotsa	Mälestusi oma mehest ja Siberi aastatest
Juhani Kirspalu	Ühe poliitvangi elulugu 1950-1956
Kaspar Treilman	Ellen Liiva elulugu
Meida Prodel	Virve lugu Virve Rekkori mälestused

Trükis „Johannes Kangro loominguline pärand“

Tutvustab Ida-Virumaa teenekat kodu-uurijat ja harrastuskunstnikku Johannes Kangro loomingut. Kogumikus on valik tema kodu-uurimuslikest käsikirjadest, ajaleheartiklitest, fotodest ja erinevate valdkondade kunstitöödest. Põhiliselt käsitlevad J. Kangro kirjatööd Lüganuse kihelkonda, kuid mitmed neist kajastavad kogu Ida-Virumaa ning kaugemategi paikade ja isikute lugusid. Näiteks saame tema artiklist teada, et esimese masaikeelse aabitsa autor Leonhard Blumer ja kuulus viiulikunstnik Robert Peenemaa on pärit Ida-Virumaalt. J. Kangro sulest on ilmunud ka seni teadaolevalt ainuke artikkel Gorodjonka klaasikoja kohta jne. Trükises on valik ka tema eksliibristest, karikatuuridest, pisigraafikast jne.

Trükis „August Martini elu ja looming“

Tutvustab Alutagusemaa kuulsaimat pedagoogi, kodu-uurijat ja harrastusteadlast August Martinit, kelle sünnist sel aastal möödub 120 aastat.

Kogumik sisaldab paremiku tema käsikirjadest ja artiklitest. Need kajastavad põhiliselt Ida-Virumaa kultuurilugu, kuid kuna A. Martina elutee on teda viinud tööle Kaukaasiasse, siis saame lugeda ka Kaukaasia eestlaste elust.

„Iisaku Muuseumi Toimetised I“

Pühendatud Ida-Virumaa vanemale ajaloole ja pärimustele. Kogumik algab Eesti tuntuima folkloristi Mall Hiiemäe artikliga Mäetaguse, Tudulinna ja Iisaku valdade piirimail asuva Roostoja ja Metsküla kandi metsamaastiku pärimustest ja kohanimedest. Edasi suundub temaatika kohaliku rauatootmise tutvustusele. Arheoloog Jüri Peets tutvustab oma 1999. ja 2001.a arheoloogilistel väljakaevamistel leitud Mäetaguse Metsküla rauasulatusahje ja Eesti omaraua teket. Dmitri Kulakovi ja Anne Nurgamaa artikkel käsitleb ühe Ida-Virumaa põnevama rahvakillu – poluvernikute- keelt ja selle saatust viimaste sajandite vältel. Vallo Reimaa kirjutatud artikkel tutvustab Alutaguse keskaegseid mõisaid ja läänimehi. Eesti tuntuim heraldik Tiit Saare lahkab Narva erinevate vappidega seotud küsimusi. Kogumiku lõpuosas tutvustab arheoloog Aivar Kriiska uusi kivi- ja pronksiaegseid juhuleide ja Anne Nurgamaa viimastel aastatel Iisaku ümbrusest leitud arheoloogilisi leide.

Iisaku Muuseumi Toimetised II

Iisaku Muuseumi Toimetiste sarja II väljaande kõik artiklid on ühel või teisel viisil pühendatud kividele. R. Einasto ja A. Sarve artikkel käsitleb Alutaguse paelasundi koostist ja erinevaid kihistuid. K. Suuroja tutvustab Ida-Virumaa kristalset aluskorda ja Vaivara Sinimägesid. K. ja M. Suuroja artikkel käsitleb rändrahnude kivimilist koostist ja maakonna suuremaid kivihiidusid. V. Reimaa püüab oma kirjutisega välja selgitada, kuidas maastik kujundas muistse inimese elutegevust. A. Nurgamaa tutvustab kividega seotud rahvapärimust, T. Saare kivide seost heraldikaga ja M. Sepp annab hea ülevaate Ida-Virumaa mälestusmärkidest.

„Kingumetsa-taadi pajatused“

Sisaldab Enno Kingumetsa (sünd 1931) kogutud legende jt rahvapärimusi. Enamuse neist on jutustanud tema vanaema või teised vanad külainimesed. Varem pole neid pärimusi trükis avaldatud. Trükise lõpuosas on ka mõned E. Kingumetsa luuletused.

Iisakumaa poluvernikud

Trükis tutvustab Iisakumaal elanud pooleusulist rahvakildu – poluvertsikuid, kes olid ametlikult luterlased, kuid tähistasid ka õigeusu tähtpäevi. Nad kõnelesid omapärast murrakut ning nende aineline kultuur ja kombed erinesid nii eestlaste kui venelaste omast.

Kodu-uurija Alli Vetekaja ja tema talletatud vaimne pärand

Trükis tutvustab Iisakumaa ühe teenekama kodu-uurija, mineviku argielu, traditsioonide ning rahvaluule koguja ja talletaja Alli Vetekaja poolt ülestähendatud kultuuripärandit. Omapäraseks teeb trükise see, et siin on tihti kasutatud kohalikku keelepruuki.

Kalevipoeg Ida-Virumaal

Kalevipoega teame põhiliselt eepose kaudu. Ometi on varasematel aastatel levinud rahvasuus palju teisigi rahvajutte Kalevipojast, kes ka Ida-Virumaal tegutsenud. Trükis püüabki Ida-Virumaa ennemuistseid Kalevipoja-jutte rahvale kättesaadavaks teha.