Õpetaja korteri 1920-30 ja 1950-60 aastad
Õpetaja korter annab ülevaate ametniku elamist 20. sajandi algusaastatel. Õpetajat kutsuti vanasti maa-soolaks, sest oma põhitöö kõrval jõudis ta tegeleda veel näitemängu, laulmise, pillimängu, tantsimise ja valla kultuurielu juhtimisega. Õpetaja kuulumist kohaliku ühiskonna „koorekihi” hulka näitab muuseumi teisel korrusel asuv õpetaja korter. Selles on väike köök, elutuba ja magamistuba.
Mõnigi kord õhkavad korterit külastanud tänased pedagoogid „Ah!” ja ütlevad, et sellises tahaks isegi elada.
Vastandina, saab vaadata, kuidas nägi ENSV aegse pedagoogi korter välja sõjajärgsetel aastatel. Seinal maal Nõukogude Liidu pedagoogika isast Anton Semjonovitš Makarenkost pidi innustama töötama ka kõige keerulisemate õpilastega. Siin korteris kuuleme tihti ohet, MA MÄLETAN, või siis kiljatust, oi MINUL oli ka selline. Ka selles korteris on näha väike köök, elutuba ja magamistuba. Korterid asuvad seal, kus kunagi õpetajad just selles hoones elasidki.
Mõnigi kord õhkavad korterit külastanud tänased pedagoogid „Ah!” ja ütlevad, et sellises tahaks isegi elada.
Vastandina, saab vaadata, kuidas nägi ENSV aegse pedagoogi korter välja sõjajärgsetel aastatel. Seinal maal Nõukogude Liidu pedagoogika isast Anton Semjonovitš Makarenkost pidi innustama töötama ka kõige keerulisemate õpilastega. Siin korteris kuuleme tihti ohet, MA MÄLETAN, või siis kiljatust, oi MINUL oli ka selline. Ka selles korteris on näha väike köök, elutuba ja magamistuba. Korterid asuvad seal, kus kunagi õpetajad just selles hoones elasidki.